CASTLE.PRI.EE

Записи с меткой «eestikeelsed_laulud»

Mustlase elu

Oo millal saaksin ma mustlasena
maailmas ringi veel rännata.
Nii vaalt rõõmus ei ole keegi
kui loodusrüpes on mustlane.

Kus elu looduslik ja päiksepaistega,
ma olen õnnelik vaid sinuga.
Ma mustlaskombel maailmas rändan
ja otsin õnne, kus asub see.

Sageli metsades hulkudes meenub
mul mustlase muretu elu,
milles nii palju on võlu
ja nii palju romantikat.

Oo millal saaksin ma mustlasena
maailmas ringi veel rännata.
Nii vaalt rõõmus ei ole keegi
kui loodusrüpes on mustlane.

Oh sa poiss

Läksin mina, läksin mina läbi külatänava,
neiu pani parajasti kinni õueväravat.
Läksin mina, läksin mina läbi külatänava,
neiu pani parajasti kinni õueväravat.

Oh sa poiss, seda sa ei tea,
kuidas sinu õnn võib õitseda pea.
Oh sa poiss, seda sa ei tea,
kuidas sinu õnn võib õitseda pea.

Päike läks just parajasti metsa taha looja,
neiu ütles: «Eks sa tule minu tuppa sooja!»
Päike läks just parajasti metsa taha looja,
neiu ütles: «Eks sa tule minu tuppa sooja!»

Oh sa poiss, seda sa ei tea,
kuidas sinu õnn võib õitseda pea.
Oh sa poiss, seda sa ei tea,
kuidas sinu õnn võib õitseda pea.

Läksin mina tuppa ja toas polnud tooli,
neiu ütles: «Eks sa tule minu juurde voodi!»
Läksin mina tuppa ja toas polnud tooli,
neiu ütles: «Eks sa tule minu juurde voodi!»

Oh sa poiss, seda sa ei tea,
kuidas sinu õnn võib õitseda pea.
Oh sa poiss, seda sa ei tea,
kuidas sinu õnn võib õitseda pea.

Läksin mina voodi ja voodis polnud tekki,
neiu ütles: «Eks sa katsu minu sooja pekki!»
Läksin mina voodi ja voodis polnud tekki,
neiu ütles: «Eks sa katsu minu sooja pekki!»

Oh sa poiss, seda sa ei tea,
kuidas sinu õnn võib õitseda pea.
Oh sa poiss, seda sa ei tea,
kuidas sinu õnn võib õitseda pea.

Linda Linda

Jah sa ütled kui peaks ütlema ei
baarides su elu möödub Linda
seebimulliga on võrdne su kleit
ning sa ei märkagi et õnn nii lendab
loodus hääbub sest et on september
kuid ka sina ütle miks küll nii

Linda Linda mu Linda
Linda Linda ei näe sa muud
kui vaid et laud on täis
su ümber tants vaid käib
kuid kiirelt noorus ta kaob kui tund

Said sa tunda kuivõrd vastik on maik
ärkad üles ning sul võõrad ümber
läind on unelm millest rõõmu sa said
oled üksik ning veel teiste teedel
miks sul tõeni jõuda tee nii pikk
ootad vastust ootad miks küll miks

Lina Linda mu Linda
Linda Linda ei näe sa muud
kui vaid et laud on täis
su ümber tants vaid käib
kuid kiirelt möödub aeg
ta kaob kui tund

Linda Linda mu Linda
Linda Linda jää lill ja liiv
erake rumara
ahede putsiti
sehere keku ma na
patsi nii

Linda Linda mu Linda
Linda Linda ei näe sa muud
kui vaid et laud on täis
su ümber tants vaid käib
kuid kiirelt noorus ta kaob kui tund

Maid ja rahvaid maha jättes

:,: Maid ja rahvaid maha jättes
rõõmsalt kodu poole tõttes. :,:

:,: Tee peal tahtis pätt mind tappa,
õnneks jõudsin kõrtsituppa. :,:

:,: Kõrtsitoas oli õhk nii kibe,
õllest, viinast põrand libe. :,:

:,: Otsiti seal kõnemehi,
kellest kõrts ka polnud tühi. :,:

:,: Saadi kätte koolipapa,
tassiti ta rahva ette. :,:

:,: Räägiti seal vanast ajast
ja ka meie lunastajast. :,:

:,: Ukse vahelt paistis pilu –
kõrvaltoas oli jõuluilu. :,:

:,: Mehed jooksid, habe ormis
jõulukuuse peale tormi. :,:

:,: Kes sai koogi, kes sai saia,
kes sai väikse prääniku. :,:

:,: Talve a’al on välku vähe,
anna kuradile pähe. :,:

Kuu kumab kullane

Kuu kumab kullane
Seal taeva võlvil,
vee pind kuis virvendab
säraval helgil.
Lainetel liigume,
Lustil me laulame:
Kodumaa kuldne.
Kodumaa kuldne.
Lainetel liigume,
Lustil me laulame:
Kodumaa kuldne.
Kodumaa kuldne.
Kui, hella Emake,
Näen sinu kallast,
õitsvad sääl õieksed
Murude vallast.
Öhtuse ehaga
Lainetel laulan ma
Kodumaa kuldne.
Kodumaa kuldne.
Õhtuse ehaga
Lainetel laulan ma
Kodumaa kuldne.
Kodumaa kuldne.
Üks õis seal kallastel,
Kaunim on kõigist,
Jume tal heledam
Koidugi läigist.
Emakse lainte pääl
Hüüab mu lauluhääl
Kodumaa kuldne.
Kodumaa kuldne.
Emakse lainte pääl
Hüüab mu lauluhääl
Kodumaa kuldne.
Kodumaa kuldne.

Lial ei helise kellad

Lial ei helise kellad
kaunimalt jõuluööst.
Inglid kui laulaksid hellalt
rõõmust ja rahust sel ööl.
Petlemma väljalgi laulsid nad nii,
Petlemma väljalgi laulsid nad nii:
Kellade pühalik hüüd.
Kuuluta rahu ka nüüd.
Vaikuses kõlavaid kelli
Jõululaps kuuleb pea.
Kiirustab maa peale alla,
kõiki siin meeles ta peab.
Õnnistab vanemaid, õnnistab last.
Õnnistab vanemaid, õnnistab last.
Kellade pühalik hüüd.
Kuuluta rahu ka nüüd.
Kaugele kajage kellad,
kuulgu teid maailmas kõik.
Rääkige rahvaile sellest:
Jõululaps õnnistust tõi.
Rõõmsana kõlagu kõikide laul.
Rõõmsana kõlagu kõikide laul.
Kellade pühalik hüüd.
Kuuluta rahu ka nüüd.

Kui rõõmus on mu meel

Kui rõõmus on mu meel,
Kui märga maitseb keel.
Suu tunneb õllest magu,
Keel laulab rõõmulugu;
Kui õlleklaas mul ees
Ja sent veel tasku sees,
Siis rõõmsasti hüüab mu keel:
Tudengi elu on kullane,
Maailm on lahti temale,
Vallerii, valleraa, vallerallallaa,
On lahti temale, valleraa.
Kas ristsetalusse
Või pulmamajasse
Tudengid kokku aetaks
Ja nendest lugu peetaks,
Sest ilma nendeta
On pidu rõõmuta:
Kõik jäävad magama.
Kus tudeng lä’eb, seal elu toob,
ja nende õlled, viinad joob
Vallerii, valleraa, vallerallallaa,
nende õlled, viinad joob, valleraa.
Kui lähen külasse,
Siis neiud lahkesti
Kõik vastu mulle tõtt’vad,
Kätt pigistada võt’vad.
Mul on ka libe keel,
Mis soovib nende meel,
Ja ise hüüan ma veel:
Mina olen esimene mees
küll mängumurul, tantsu sees
Vallerii, valleraa, vallerallallaa,
mängumurul, tantsu sees, valleraa.
Eks nemad seda tea
Ja hästi meeles pea:
Kui viisakas ei ole,
Ei tudeng enam tule,
Seal tütar vanaks jääb
Ja ahju nurka poeb
ning tont teab, mis tast veel saab.
Tudengi elu on kullane,
maailm on lahti temale
Vallerii, valleraa, vallerallallaa,
on lahti temale, valleraa.
Kui ükskord suren ma,
Eks kõik mind mäleta:
Ma rännand ilmast ilma,
Ei kartnud sooja, külma.
Ja minu haual teal
Veel Peetrus hüüab seal
Siis nelja hääle peal:
Tudengi elu on kullane,
ka haud on lahti tema/le.
Vallerii, valleraa, vallerallallaa,
on lahti temale, valleraa.

Kui ma olin poisike

Kui ma olin alles väike poisike
tahtsin olla juba mehe pikkune
Mõtteid mõlgutasin mil saaks suureks ma,
et võiks kaasas käia ühes meestega.
Mõtteid mõlgutasin mil saaks suureks ma,
et võiks kaasas käia ühes meestega.
Nüüd ma olen juba suureks sirgunud
olen mõnessegi neidu armunud.
Mitmed särasilmad on mul meelde jäänd
minu hinge rahu on nad ära viind.
Mitmed särasilmad on mul meelde jäänd
minu hinge rahu on nad ära viind.
Ütle mulle kallis särasilmne neid
miks sa minu südamel oled haiget teind
Tunnen rinnus valu, et sind armastan
kuid ei siiski talu sind ma unusta.
Tunnen rinnus valu, et sind armastan
kuid ei siiski talu sind ma unusta.
Nüüd mu rinnus peitub ainus salasoov
tahaksin ma olla veelkord nõnda noor.
Kui ei tunne muret elu raskustest
kui ei tunne piina armuvaludest.
Kui ei tunne muret elu raskustest
kui ei tunne piina armuvaludest.
Oh kui jõuaks jälle isatalusse
kus ma olin alles õige tilluke
Seal siis kustuks mure, hingel rahupaik
vaikses isakodus on nii armas kõik.
Seal siis kustuks mure, hingel rahupaik
vaikses isakodus on nii armas kõik.

Kullast süda

Kullast süda
Sinule kullast südant
osta kord tahtsin ma.
Sest et sa olid
minule kallis,
sest et sa olid hea.
Suvel, kui tahtsin sind näha,
kuulda veel korra su häält,
ostsin siis südame
puhtamast kullast,
hõbedast raamitud äär.
Öeldi, sa läksid ära.
Minule lõppenud tee.
Küsiti minult,
keda ma vajan,
mida küll tähendab see?
Müüsin siis südame kullast
võileiva hinna eest.
Kaevasin kraave
kodumaa mullas
tüdruku südame eest.
Sinule kullast südant
iial ei osta ma.
Sest et sa läksid
mu juurest ära,
armastust petsid sa.
Sinule kullast südant
osta kord tahtsin ma.
Sest et sa olid
minule kallis,
sest et sa olid hea.

Üle lume lagedale

Üle lume lagedale
viib meid rõõmus talvetee.
Tee viib orust mägedele,
üle külmetanud vee.
Olgem rõõmsad, velled hellad,
lajatagu laulukeel!
Helisegu aisakellad
lumerikkal talveteel.

Uhke kuuse tuppa toome
jõulurõõmuks lastele.
Lõbusama tuju loome,
jõulutuju kõigile.
Särab kuusk ja särab tuba,
lapsed rõõmsad kuuse ees.
Kuulge, kuulge, tuleb juba
laste sõber – Jõulumees!

Kord elas mölder veski peal

Kord elas mölder veski peal,
tsimmai ruudi ralla,
ja temal ilus tütar seal,
tsimmai ruudi ralla!
Ai tsimmai, tsimmai, tsimmaiaa,
ai tsimmai ruudi ralla!

Seal ligidal oli mõisake, jne.
ja mõisas kaval sulane. Jne.

See ajas härra kotisse, jne.
viis alla veski majasse. Jne.

Oh tere armas möldri Mats, jne.
kus panen ma see kaerakott. Jne.

Vii üles teise korra peal, jne.
mu tütre voodi on ju seal. Jne.

Kui väljas oli pime öö, jne.
siis nurgas sündis imetöö. Jne.

Kott hakkas nurgas liikuma, jne.
ja voodi poole kiikuma. Jne.

Siis tütar valjust kiljatas, jne.
ja mamma üles äratas. Jne.

Oh, rumal, mis sa kisendad jne.
sa oleks mõisa härrat saand. Jne.

Ei mõisa härrat taha ma, jne.
kui tublit talupoissi ei saa. Jne.

Jõulurõõm

Rõõmsad jõulud igal pool.
Rõõmu toonud salahool.
Jõulupuu, jõulumeel,
jõuluhelk on tubadel.
Rõõmsad jõulud igal pool.
Rõõmsad jõulud igal pool.
Sest siis lapsed laulgem
rõõmsast südamest,
meile paistab valgus
taeva kõrgusest.
Rõõmsad jõulud igal pool.
Rõõmu toonud salahool.
Jõulupuu, jõulumeel,
jõuluhelk on tubadel.
Rõõmsad jõulud igal pool.
Rõõmsad jõulud igal pool.
Jõululaps meil oled
valgus hämaras,
säält sa meile tuled
õnn kus säramas.
Rõõmsad jõulud igal pool.
Rõõmu toonud salahool.
Jõulupuu, jõulumeel,
jõuluhelk on tubadel.
Rõõmsad jõulud igal pool.
Rõõmsad jõulud igal pool.
Meile sündis täna
armas Jeesuke.
Hõiska noor ja vana
päästjaks ilmale.
Rõõmsad jõulud igal pool.
Rõõmu toonud salahool.
Jõulupuu, jõulumeel,
jõuluhelk on tubadel.
Rõõmsad jõulud igal pool.
Rõõmsad jõulud igal pool.

Kolm purjelaeva

Kolm purjelaeva randus meil,
kui Jõulud käes, kui jõulud käes.
Kolm purjelaeva randus meil,
käes jõulupühade hommik.
Mis last neil kolmel olla võis,
kui Jõulud käes, kui jõulud käes.
Mis last neil kolmel olla võis,
käes jõulupühade hommik.
Me päästja Kristus Maarjaga,
kui Jõulud käes, kui jõulud käes.
Me päästja Kristus Maarjaga,
käes jõulupühade hommik.
Ja kuhu tee neid kolme viis,
kui Jõulud käes, kui jõulud käes.
Ja kuhu tee neid kolme viis,
käes jõulupühade hommik.
Oh nende tee viis Petlemma,
kui Jõulud käes, kui jõulud käes.
Oh nende tee viis Petlemma,
käes jõulupühade hommik.
Ding, dong, ding, dong,
Ding, dong, ding, dong.
Ja maa peal kellad taovad kõik,
kui Jõulud käes, kui jõulud käes.
Ja maa peal kellad taovad kõik,
käes jõulupühade hommik.
Kõik rõõmsal rinnal hõisakem,
kui Jõulud käes, kui jõulud käes.
Kõik rõõmsal rinnal hõisakem,
käes jõulupühade hommik.

Et tulge

Et tulge, oh lapsed, ja rutake nüüd
Petlemma ja vaatke, mis kallimat hüüt.
See Isa sealt taevast sel õndsamal ööl
meil patustel rõõmuks on kinkinud veel!
Oh vaatke, mis sõimes sel pimedal ööl
meil paistab, oh vaatke, mis valgus on seal!
Üks taevalik lapsuke mähkmete sees,
kes ilusaim ingleist, on sõimes seal maas.
Seal hingab Ta heinte ja õlgede peal,
Maria ja Joosep Ta juures on seal.
Ka karjased kummardes au andvad Tall
ja inglid kõik laulavad: «Au Jumalal!»
Ka meiegi südamest kõlagu laul,
ta tänuga taevasse tõusku nüüd aul.
Kõik kartus on kadunud, lõppegu hirm,
sest ilmunud meile on Jumala arm.

Haldjate jõuluöö

Pere uinub, tuled kustund juba, kustund juba.
Rahus maja, vaikne iga tuba, iga tuba.
Tip-tap, tip-tap, tipa-tapa, tip-tap, tip, tip, tap!

Kuulge, kes säält keldrist tuleb vargsi, tuleb vargsi?
Need ju haldjad liginevad argsi, üsna argsi.
Tip-tap, tip-tap, tipa-tapa, tip-tap, tip, tip, tap!

Küllap on nad tuttavad vist looga, selle looga,
et siin tehti päeval jõulurooga, jõulurooga.
Tip-tap, tip-tap, tipa-tapa, tip-tap, tip, tip, tap!

Laual mõdu, vorstid, koogid, saiad, koogid, saiad,
sinna üles ronivadki maiad, ah, te maiad!
Tip-tap, tip-tap, tipa-tapa, tip-tap, tip, tip, tap!

Kuuse all siis läheb mäng neil lahti, mäng neil lahti,
kuni selleks koit veel annab mahti, annab mahti.
Tip-tap, tip-tap, tipa-tapa, tip-tap, tip, tip, tap!

Tasahilju lahkub haldjarodu, haldjarodu,
sinna, kus on ikka nende kodu, nende kodu.
Tip-tap, tip-tap, tipa-tapa, tip-tap, tip, tip, tap!

Hoia, Jumal, Eestit

Hoia, Jumal, Eestit,
meie kodumaad.
Kaitse teda kallist,
meie armsamat.
Rahu, töö ja kainus
olgu Eesti kroon,
venna-armu suurus
tema võimu troon.

Õnnista me rahvast,
saada kosumist.
Puhasta meid kurjast,
anna kasvamist.
Aita võita vaevad,
vägev kaitseja!
Jõudu andku taevad
sulle, kodumaa!

Tuljak

Terve vald oli kokku aetud,
Kihelkond kokku kutsutud,
Külalisi igat seltsi —
Viru vanem kaasagagi palutud!
Tõnni, parajam peiu,
Kosind Mannikese endale,
Manni, nobedam neiu,
Läheb Tõnnile mehele

Pulmad, jah pulmad!
Viina viiskümmend vaati,
Pulma kraami kokku toodi
Nõnda palju, kui saadi.
Parte, hanesid praeti
Vist üle tuhande ära,
Terve trobikond püssisid
Pulma auks teeb kära.

Kas vahest kuu
Meil kumab ju,
Või näen tähti, päikest säramas?
See on ju Tõnn,
Seal ka ta Mann —
Kahekesi lähevad nad käsikäes.
Teeb nalja Mann,
Siis naerab Tõnn,
Nii, et vesi veereb palgel tal.
Neil särab silm,
Neil ilus ilm,
Jõuaks nemad elust nõnda läbi ka!

Vennad, veeretage viru valssi,
Meie tahaks minna tantsima.
Tublist’ helistage tuljaku tantsu,
See paneb vere kihama,
Pill sütitab meeli, tants keerutab pead,
Poiss kutsub, memm tahab, et tantsima läed,
Kuid miks värised , hüppad nõnda, südameke, sees,
Kui kaenlasse vajutab sind mehine mees.
«Ärge häbenege, piigakesed, midagi meid!
Meie võime ju omal ajal kosida teid.
Kena hobu hirnub tallis, tore saan on mul ka,
Rikas talu, mille peremeheks pea saan ma.»

«Kuule armas languke!»
«Mis tahad, Tõnni taadike?»
Tants on tubli, lõbus pilliviis!»
«Eks läheme ka tants’ma siis!»
Hõissa!
Tõnni taat viis Manni memme tantsima!
Taati-memme lastega
Laskem elada!

Üks vanamees raius

:,: Üks vanaemees raius üht jämedat puud,
ta raius ja ohkas — mu kondid ja luud. :,:
:,: Kui peremees paremat leiba ei anna,
ei suuda ma vaevale vastu ka panna. :,: (2x)
:,: Üks vanaemees raius üht jämedat puud,
ta raius ja ohkas — mu kondid ja luud. :,:
:,: Oh oleks mina rikas ja oleks minul raha,
ma võtaksin naise ja ostaksin mõisa. :,: (2x)
:,: Üks vanaemees raius üht jämedat puud,
ta raius ja ohkas — mu kondid ja luud. :,:
:,: Kui peremees paremat leiba ei anna,
ei suuda ma vaevale vastu ka panna. :,:

Ajad ja kombed

Aastad on keerukad olnud,
Eestist nad üle on käind.
Võõrad on tulnud ja läinud,
rahvusi mitmeid me näind.
Aga me neidude sugu
vaheldust otsinud neist.
Kõigist nad pidanud lugu
armastushetkel. Ahoi.
Kõigist nad pidanud lugu
armastushetkel. Ahoi.
Oli peruulane, neeger
uudne ja haritud tõug.
Sakslasest südamejääger,
nendest siis polnudki põud.
Tänaval otsa ta vahtis,
neidudel sulatas jää.
Sai ka siis seda, mis tahtis_-
südame voodi ja käe.
Sai ka siis seda, mis tahtis —
südame voodi ja käe.
Aga need kauaks ei jäänud,
kadusid Willy ja Fritz.
Aeg uusi mõtteid on toonud_-
miilits kolhoosnik ja kits.
Seltsimees akna all vahib,
temagi ihaldab naist.
Ei ta siis küsi: «kas tohib?»,
käratab uhkelt: «Davai!».
Ei ta siis küsi: «kas tohib?»,
käratab uhkelt: «Davai!».
Nõnda need ajad ja kombed,
elu see keerleb kui hull.
Ei tea, mis võib tulla homme.
Täna hea, homme on null.
Parem las vallatleb noorus
ohtlike tormide käes.
Alati ustavaks sõbraks
möllude merele jään.
Alati ustavaks sõbraks
möllude merele jään.

Amarillo

Päike lõõmab taevas,
varju minna pole aega.
Aina annan gaasi,
puhtaks pühin tuuleklaasi.
Mõni miil veel jäänud,
tühi asi on see.
Juba tuntud käänud
lõppemas on veel.
Teed mul näitab Amarillo
seal, kus tükike päikese killust
mul meeles veel on Amarillo,
seal kohtan neide kaunimaid.
Teed mul näitab Amarillo
seal, kus tükike päikese killust
mul meeles veel on Amarillo,
seal kohtan neide kaunimaid.
Sha-la-laa la-laa la-la-laa
Sha-la-laa la-laa la-la-laa
Sha-la-laa la-laa la-la-laa
Kohtan neide kaunimaid.
Tee mul vastu helgib,
lisan kiirust juurde veelgi.
Kindlalt hoian rooli
tõesti nüüd ma muust ei hooli.
Aina vaatan teele,
ei suikuda saa.
Mind ei peata keegi.
Reis on lõppemas.
Teed mul näitab Amarillo
seal, kus tükike päikese killust
mul meeles veel on Amarillo,
seal kohtan neide kaunimaid.
Teed mul näitab Amarillo
seal, kus tükike päikese killust
mul meeles veel on Amarillo,
seal kohtan neide kaunimaid.
Sha-la-laa la-laa la-la-laa
Sha-la-laa la-laa la-la-laa
Sha-la-laa la-laa la-la-laa
Kohtan neide kaunimaid.
Sha-la-laa la-laa la-la-laa
Sha-la-laa la-laa la-la-laa
Sha-la-laa la-laa la-la-laa
Kohtan neide kaunimaid.

Tõmba, Jüri

Tõmba, tõmba, tõmba, Jüri, kõik nüüd lubab pühakiri,
olgu hea või olgu kuri, nõnda ütleb Marike.

Maril hari punane, varsti hakkab munele.
Maril hari punane, varsti hakkab munele.

Tõmba, tõmba, tõmba, Jüri, vaat, mis kinkis kallis Mari,
tõmba, tõmba, tõmba, Jüri närvid hästi pingule.

Maril hari punane, varsti hakkab munele.
Maril hari punane, varsti hakkab munele.

Tõmba, tõmba, tõmba, Jüri, tõmba nii, et väljas veri
ja siis linnast maale tiri kelmiks läinud tütreke.

Maril hari punane, varsti hakkab munele.
Maril hari punane, varsti hakkab munele.

Tõmba, tõmba, tõmba, Jüri, õiglusest on jäänud vari,
paragrahve terve kari, tõmba, Jüri lollile!

Maril hari punane, varsti hakkab munele.
Maril hari punane, varsti hakkab munele.

Tõmba, tõmba, tõmba, Jüri, kõik nüüd lubab pühakiri,
olgu hea või olgu kuri, nõnda ütleb Marike.

Viljandi_paadimees

Käe ulatab noor paadimees
nii lahkelt neiule,
kes aralt seisab tema ees,
et sõita üle vee.
kes aralt seisab tema ees,
et sõita üle vee.
Ah, silmad, need silmad
ei iial unune,
need ilusad sinised silmad
mul võitsid südame.
Kui neiu paadis, algab sõit,
täis õnne kõik maailm.
Ja neiu palgeil punab koit,
ning rõõmust särab silm.
Ja neiu palgeil punab koit,
ning rõõmust särab silm.
Ah, silmad, need silmad
ei iial unune,
need ilusad sinised silmad
mul võitsid südame.
Ta kaela neiu langeb siis
ja kingib suudluse,
silm särab rõõmupisarais
arm tungib südame.
silm särab rõõmupisarais
arm tungib südame.
Ah, silmad, need silmad
ei iial unune,
need ilusad sinised silmad
mul võitsid südame.
Hulk aastaid läind ja Viljandis
järv ikka kohiseb.
Hall paadimees veel ikkagi
neid silmi igatseb.
Hall paadimees veel ikkagi
neid silmi igatseb.
Ah, silmad, need silmad
ei iial unune,
need ilusad sinised silmad
mul võitsid südame.

Ütle meri

Mere kohal särab taevas,
Taevas see on tähti täis.
Palju tähti alla langes,
palju rohkem alles jäi.
Ütle meri, mu meri,
miks sa siia mind tõid?
Ütle meri, mu meri,
kas ma lahkuda võin.
Mere kaldal liivaluited,
luited need on jälgi täis.
Kes need jäljed siia jättis,
kes neid jälgi mööda käis?
Ütle meri, mu meri,
miks sa siia mind tõid?
Ütle meri, mu meri,
kas ma lahkuda võin.
Merel puhumas on tuuled,
tuuled need on trotsi täis.
Kas mind suudlesid su huuled,
või ehk tuul neist üle käis?
Ütle meri, mu meri,
miks sa siia mind tõid?
Ütle meri, mu meri,
kas ma lahkuda võin.
Merevetel sõitvad laevad,
palju laevu merre jäi.
Mere kohal särab taevas,
Taevas see on tähti täis.
Ütle meri, mu meri,
miks sa siia mind tõid?
Ütle meri, mu meri,
kas ma lahkuda võin.
Oh. Ütle meri, mu meri,
miks sa siia mind tõid?
Ütle meri, mu meri,
kas ma lahkuda võin.

Umpa, umpa

Kui mina alles umpa, umpa,
noor veel olin umpa, umpa
tuli mulle piibutuju, umpa, umpa-aa!

Piibu tegin kasetohust, umpa, umpa-aa!
Tubakakoti lambanahast, umpa, umpa-aa!
Piibu tegin kasetohust, umpa, umpa-aa!
Tubakakoti lambanahast, umpa, umpa-aa!

Kahekesi, umpa, umpa,
läksime siis, umpa, umpa.
Juku jooksis meie kannul, umpa, umpa-aa!

Naabri aia nurga taha, umpa, umpa-aa!
Sinna istusime maha, umpa, umpa-aa!
Naabri aia nurga taha, umpa, umpa-aa!
Sinna istusime maha, umpa, umpa-aa!

Minu õde, umpa, umpa,
nii kui säde, umpa, umpa,
tuhat-tulist jooksis koju, umpa, umpa-aa!

Ütles emale:»Kas sa tead», umpa, umpa-aa!
«Meie Jukul piip on juba!», umpa, umpa-aa!
Ütles emale:»Kas sa tead», umpa, umpa-aa!
«Meie Jukul piip on juba!», umpa, umpa-aa!

Juku mättalt, umpa, umpa,
sammalt võttis, umpa, umpa,
ja siis piibu kuumaks küttis, umpa, umpa-aa!

Oh, mis tore see siis oli, umpa, umpa-aa!
kui sealt suitsu välja tuli, umpa, umpa-aa!
Oh, mis tore see siis oli, umpa, umpa-aa!
kui sealt suitsu välja tuli, umpa, umpa-aa!

Piip siis kohe, umpa, umpa,
ära võeti, umpa, umpa,
raiepaku peale pandi, umpa, umpa-aa!

Oh, mis kole see siis oli, umpa, umpa-aa!
kui see kirves piipu lõhkus, umpa, umpa-aa!
Oh, mis kole see siis oli, umpa, umpa-aa!
kui see kirves piipu lõhkus, umpa, umpa-aa!