CASTLE.PRI.EE

Ajad ja kombed

Aastad on keerukad olnud,
Eestist nad üle on käind.
Võõrad on tulnud ja läinud,
rahvusi mitmeid me näind.
Aga me neidude sugu
vaheldust otsinud neist.
Kõigist nad pidanud lugu
armastushetkel. Ahoi.
Kõigist nad pidanud lugu
armastushetkel. Ahoi.
Oli peruulane, neeger
uudne ja haritud tõug.
Sakslasest südamejääger,
nendest siis polnudki põud.
Tänaval otsa ta vahtis,
neidudel sulatas jää.
Sai ka siis seda, mis tahtis_-
südame voodi ja käe.
Sai ka siis seda, mis tahtis —
südame voodi ja käe.
Aga need kauaks ei jäänud,
kadusid Willy ja Fritz.
Aeg uusi mõtteid on toonud_-
miilits kolhoosnik ja kits.
Seltsimees akna all vahib,
temagi ihaldab naist.
Ei ta siis küsi: «kas tohib?»,
käratab uhkelt: «Davai!».
Ei ta siis küsi: «kas tohib?»,
käratab uhkelt: «Davai!».
Nõnda need ajad ja kombed,
elu see keerleb kui hull.
Ei tea, mis võib tulla homme.
Täna hea, homme on null.
Parem las vallatleb noorus
ohtlike tormide käes.
Alati ustavaks sõbraks
möllude merele jään.
Alati ustavaks sõbraks
möllude merele jään.

Amarillo

Päike lõõmab taevas,
varju minna pole aega.
Aina annan gaasi,
puhtaks pühin tuuleklaasi.
Mõni miil veel jäänud,
tühi asi on see.
Juba tuntud käänud
lõppemas on veel.
Teed mul näitab Amarillo
seal, kus tükike päikese killust
mul meeles veel on Amarillo,
seal kohtan neide kaunimaid.
Teed mul näitab Amarillo
seal, kus tükike päikese killust
mul meeles veel on Amarillo,
seal kohtan neide kaunimaid.
Sha-la-laa la-laa la-la-laa
Sha-la-laa la-laa la-la-laa
Sha-la-laa la-laa la-la-laa
Kohtan neide kaunimaid.
Tee mul vastu helgib,
lisan kiirust juurde veelgi.
Kindlalt hoian rooli
tõesti nüüd ma muust ei hooli.
Aina vaatan teele,
ei suikuda saa.
Mind ei peata keegi.
Reis on lõppemas.
Teed mul näitab Amarillo
seal, kus tükike päikese killust
mul meeles veel on Amarillo,
seal kohtan neide kaunimaid.
Teed mul näitab Amarillo
seal, kus tükike päikese killust
mul meeles veel on Amarillo,
seal kohtan neide kaunimaid.
Sha-la-laa la-laa la-la-laa
Sha-la-laa la-laa la-la-laa
Sha-la-laa la-laa la-la-laa
Kohtan neide kaunimaid.
Sha-la-laa la-laa la-la-laa
Sha-la-laa la-laa la-la-laa
Sha-la-laa la-laa la-la-laa
Kohtan neide kaunimaid.

Tõmba, Jüri

Tõmba, tõmba, tõmba, Jüri, kõik nüüd lubab pühakiri,
olgu hea või olgu kuri, nõnda ütleb Marike.

Maril hari punane, varsti hakkab munele.
Maril hari punane, varsti hakkab munele.

Tõmba, tõmba, tõmba, Jüri, vaat, mis kinkis kallis Mari,
tõmba, tõmba, tõmba, Jüri närvid hästi pingule.

Maril hari punane, varsti hakkab munele.
Maril hari punane, varsti hakkab munele.

Tõmba, tõmba, tõmba, Jüri, tõmba nii, et väljas veri
ja siis linnast maale tiri kelmiks läinud tütreke.

Maril hari punane, varsti hakkab munele.
Maril hari punane, varsti hakkab munele.

Tõmba, tõmba, tõmba, Jüri, õiglusest on jäänud vari,
paragrahve terve kari, tõmba, Jüri lollile!

Maril hari punane, varsti hakkab munele.
Maril hari punane, varsti hakkab munele.

Tõmba, tõmba, tõmba, Jüri, kõik nüüd lubab pühakiri,
olgu hea või olgu kuri, nõnda ütleb Marike.

Комментарии запрещены.