CASTLE.PRI.EE

Kui rõõmus on mu meel

Kui rõõmus on mu meel,
Kui märga maitseb keel.
Suu tunneb õllest magu,
Keel laulab rõõmulugu;
Kui õlleklaas mul ees
Ja sent veel tasku sees,
Siis rõõmsasti hüüab mu keel:
Tudengi elu on kullane,
Maailm on lahti temale,
Vallerii, valleraa, vallerallallaa,
On lahti temale, valleraa.
Kas ristsetalusse
Või pulmamajasse
Tudengid kokku aetaks
Ja nendest lugu peetaks,
Sest ilma nendeta
On pidu rõõmuta:
Kõik jäävad magama.
Kus tudeng lä’eb, seal elu toob,
ja nende õlled, viinad joob
Vallerii, valleraa, vallerallallaa,
nende õlled, viinad joob, valleraa.
Kui lähen külasse,
Siis neiud lahkesti
Kõik vastu mulle tõtt’vad,
Kätt pigistada võt’vad.
Mul on ka libe keel,
Mis soovib nende meel,
Ja ise hüüan ma veel:
Mina olen esimene mees
küll mängumurul, tantsu sees
Vallerii, valleraa, vallerallallaa,
mängumurul, tantsu sees, valleraa.
Eks nemad seda tea
Ja hästi meeles pea:
Kui viisakas ei ole,
Ei tudeng enam tule,
Seal tütar vanaks jääb
Ja ahju nurka poeb
ning tont teab, mis tast veel saab.
Tudengi elu on kullane,
maailm on lahti temale
Vallerii, valleraa, vallerallallaa,
on lahti temale, valleraa.
Kui ükskord suren ma,
Eks kõik mind mäleta:
Ma rännand ilmast ilma,
Ei kartnud sooja, külma.
Ja minu haual teal
Veel Peetrus hüüab seal
Siis nelja hääle peal:
Tudengi elu on kullane,
ka haud on lahti tema/le.
Vallerii, valleraa, vallerallallaa,
on lahti temale, valleraa.

Kui ma olin poisike

Kui ma olin alles väike poisike
tahtsin olla juba mehe pikkune
Mõtteid mõlgutasin mil saaks suureks ma,
et võiks kaasas käia ühes meestega.
Mõtteid mõlgutasin mil saaks suureks ma,
et võiks kaasas käia ühes meestega.
Nüüd ma olen juba suureks sirgunud
olen mõnessegi neidu armunud.
Mitmed särasilmad on mul meelde jäänd
minu hinge rahu on nad ära viind.
Mitmed särasilmad on mul meelde jäänd
minu hinge rahu on nad ära viind.
Ütle mulle kallis särasilmne neid
miks sa minu südamel oled haiget teind
Tunnen rinnus valu, et sind armastan
kuid ei siiski talu sind ma unusta.
Tunnen rinnus valu, et sind armastan
kuid ei siiski talu sind ma unusta.
Nüüd mu rinnus peitub ainus salasoov
tahaksin ma olla veelkord nõnda noor.
Kui ei tunne muret elu raskustest
kui ei tunne piina armuvaludest.
Kui ei tunne muret elu raskustest
kui ei tunne piina armuvaludest.
Oh kui jõuaks jälle isatalusse
kus ma olin alles õige tilluke
Seal siis kustuks mure, hingel rahupaik
vaikses isakodus on nii armas kõik.
Seal siis kustuks mure, hingel rahupaik
vaikses isakodus on nii armas kõik.

Kullast süda

Kullast süda
Sinule kullast südant
osta kord tahtsin ma.
Sest et sa olid
minule kallis,
sest et sa olid hea.
Suvel, kui tahtsin sind näha,
kuulda veel korra su häält,
ostsin siis südame
puhtamast kullast,
hõbedast raamitud äär.
Öeldi, sa läksid ära.
Minule lõppenud tee.
Küsiti minult,
keda ma vajan,
mida küll tähendab see?
Müüsin siis südame kullast
võileiva hinna eest.
Kaevasin kraave
kodumaa mullas
tüdruku südame eest.
Sinule kullast südant
iial ei osta ma.
Sest et sa läksid
mu juurest ära,
armastust petsid sa.
Sinule kullast südant
osta kord tahtsin ma.
Sest et sa olid
minule kallis,
sest et sa olid hea.

Комментарии запрещены.