Tehniline joonestamine

Eseme kuju ja suurus   

 

      Et hakata mingit eset valmistama,on tarvis teada tema kuju ja suurust. Kõige lihtsam on eset esitada foto või pildina. Igat eset iseloomustavad tema mõõtmed: pikkus, laius ja paksus.  

Pikkuse mõõtühikuks on meeter. Tööõpetuse tundides kasutatakse mõõtühikuna millimeetrit. Meetri lühend on m, sentimeetril vastavalt cm ja millimeetril mm. Joonistel mõõtühikut tavaliselt ei märgita, sest alati on eseme mõõtmed antud millimeetrites.

Tehniline joonestamine

 

 

     Joonestamises on kokku lepitud järgnevas: eseme vaatlemisel erinevatelt külgedelt saadakse vaated. Need on eestvaade, vaated küljelt – vasakult ja paremalt, alt ja ka tagant.

            Joonis on tehnilise objekti tasapinnaline graafiline kujutis, mis sisaldab vajalikke andmeid selle objekti kuju, konstruktsiooni ja mõõtmete kohta.

Tööjoonis on detaili eseme ristprojektsioonis tehtud joonis, mis sisaldab kõiki selle valmistamiseks vajaminevaid andmeid. Tööjoonise tegemisel aga kasutatakse joonestusvahendeid – joonlauda, kolmnurki, sirklit.

            Eskiis on vaba käega tehtud joonis. Joonis või eskiis annab esemest kujutatud tasapinnalise kujutise.

            Piltkujutis on tehnilise objekti aksonomeetriline võimalikult ülevaatlik joonis.

     Mis tahes detaili või eseme joonisel, s.t. igal tööjoonisel peab olema piisavalt mõõtlemeid selle toote valmistamiseks.  Üheks olulisemaks nõudeks tööjoonisele on mõõtmete selge ja otstarbekas märkimine. Seda nimetatakse joonise mõõtmestamiseks.

Mõõdusuhe on joonisele märgitud arvusuhe, mis näitab, mitu korda on kujutise mõõtmed väiksemad või suuremad tegeliku objektiga võrrelduna.  Tavaliselt kujutatakse esemeid joonistel normaalsuuruses, s.o. mõõtsuhtes (mastaabis) 1:1. Kõik valjalikud mõõtarvud tuleb esitada nende tegelikus väärtuses, s.t. mõõtmete märkimisel ei arvestada mastaabist tingitud suuruste muutusi.

Mõõtarvud, mis tähistavad mõõdetava lõigu suurust (pikkust, laiust jne.)

Mõõtmete joonistele märkimisel tehakse seda mõõtjoonte ja piirik- ehk distantsjoonte abil.

Mõõtjoon määrab mõõdetava lõigu pikkuse. Tema otstes on mõõtnooled, mille teravikud ulatuvad piirik- ehk distantsjoonteni ja fikseerivad mõõtme pikkuse. Piirik- ehk distantsjoon tõmmatakse detailiga risti ning nende vahele paralleelselt detailiga tõmmataksegi mõõtjoon.

Küsimused

  1. Mis on tööjoonis?
  2. Miks on vaja tööjoonist?
  3. Mis on eskiis?
  4. Mille poolest erineb eskiis tööjoonisest?
  5. Mis on mõõdusuhe?

Ristsõna Tehniline_joonestamine_1

Посетители
Архивы
CASTLE