PUIDU LIIGID
Maakeral kasvab 25000 – 30000 liiki puittaimi. Eesti metsades kasvab 97 kohalikku puu- ja põsaliiki. Puud puhastavad õhku, annavad kütust ja tarbeesemete valmistamiseks vajalikku materjali. Puit on erakordne materjal. Ilus, tugev, tervislik ja soe.
Puudest saadavat materjali nimetatakse puiduks. Põhiline kogus puitu saadakse puu tüvest, väiksem osa okstest ja juurtest. Tavaliselt tuntakse puid võra kuju, lehtede, okaste või koore järgi. Kõige lihtsam liigitamisviis on puude leht— ja okaspuudeks. Puidu liigi määramisel on abiks ka lõhn, tihedus ja muud omadused. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. Okaspuu — mänd, kuusk, lehis, seeder. Lehupuu — lepp, haab, saar, vaher, kask, tamm, pöök, kirss. Mänd, kuusk, lepp, haab, kask ja tamm on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Puude hulgas on rohkem okas- ja vähem lehtpuid. Kõvapuude hulka loetakse tamm, saar, vaher, jalakas, jugapuu ja kadakas. Pehmepuude hulka kuluvad kuusk, mänd, haab, pärn ja paju. Nende vahel on kask ja must-lepp. Viimane on vees väga kauase kestvusega.
Okaspuude puitu kasutatakse suuremalt jaolt ehitusmaterjalina.
Männi puit on laialt kasutatav. Sellest saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga mööblit, parketti või vineeri. Mänd on tuntud ka ravimtaimena.
Lehis (varasem nimetus lehtmänd) on heitlehiste okaspuude perekond männiliste sugukonnast. Enamik lehiseid on kõrged, sirge tüve ja hõreda võraga puud.
Tänapäeval valmistatakse kuusepuidust majade puitseinu, uksi ja aknaid, põrandaid, jms. Samuti muusikariistade, nagu kannelde ja viiulite, kõlalaudu ning ka vineeri ja paberit.
Tammepuit on kõva ja vastupidav, sellist vajatakse mööbli jaoks ja siseviimistlustöödel. Aastarõngad eristuvad selgesti.
Tekstuur on puidu nähtav eripära, mis on määratud ta anatoomilise ehituse kasvurõngaste laiuse ja reeglipärasusega. Tekstuur on puidu lõikepinna muster, mis on tingitud aineosade erinevast kujust, värvusest ja jaotusest.
Aastarõngad ehk aastaringid on mitmeaastase taime, eriti puu ristlõikes nähtavad ümmargused puidu tekstuuri jooned. Aastarõngas on kasvurõngas, mis vastab aastasele kasvuperioodile. Aastarõnga laius iseloomustab puidu aastast radiaalset juurdekasvu.
Puidu eelistest
Puit on pärit säästvalt majandatud metsadest ehk taastatavast ja keskkonnasõbralikust allikast. Puidu kui konstruktsiooni koostisosa tähtsus tõuseb fossiilse tooraine kahaneva kasutamise tõttu. Puit on peene paksuse puhul tugev ja elastne. Puit on küllaltki vastupidav paljude keemiliste ainete suhtes. Madala soojusjuhtivuse tõttu on puit väga hea soojusisolaator.
Puidu puuduseks
Üheks puidu puuduseks või eripäraks on tema ebaühtlane struktuur ja omadused.
Näiteks tüvepuidu korral on üks põhilisemaid struktuuri hälbeid oksakohtade esinemine selles.
Kõrvalekalduvad kasvutunnused või puiduvead hinnatakse tugevuse alusel enamasti negatiivseteks, kuid võivad samas olla esteetiliselt soovitud. Puidu üheks halvaks küljeks on tema vastuvõtlikkus bioloogilistele teguritele, näiteks on toiduks paljudele seentele, putukatele ja bakteritele. Veel üks puidu puudus on tema deformeerumine ehk puidu vormi muutumine nii koormuste kui ka niiskuse ja teiste keskonnatingimuste mõjul.
Teisalt põhjustab puidu hügroskoopsus, ehk vee imamisvõime, nii tema eluaja jooksul kui ka hiljem tema vormi muutumisel.
Puidu ehituse rikked (puidurikked) on puidus tekkinud muudatused ja kõrvalekalded puidu normaalsest ehitusest.
Putukvigastused on putukate ja tõukude tekitatud mitmesuguse kuju ja suurusega augud puidus.
Seenkahjustused — puidul on ebaterved värvused ja mädanikud.
Tüve kuju vead on puutüve kõverus, tüüakus.
Puidurikked on puitmaterjalides esinevad anomaaliad, mis üldreeglina alandavad materjali kvaliteeti.
Töötlusvead on ebaühtlane paksus ja sisselõiked.