CASTLE.PRI.EE

Viljandi_paadimees

Käe ulatab noor paadimees
nii lahkelt neiule,
kes aralt seisab tema ees,
et sõita üle vee.
kes aralt seisab tema ees,
et sõita üle vee.
Ah, silmad, need silmad
ei iial unune,
need ilusad sinised silmad
mul võitsid südame.
Kui neiu paadis, algab sõit,
täis õnne kõik maailm.
Ja neiu palgeil punab koit,
ning rõõmust särab silm.
Ja neiu palgeil punab koit,
ning rõõmust särab silm.
Ah, silmad, need silmad
ei iial unune,
need ilusad sinised silmad
mul võitsid südame.
Ta kaela neiu langeb siis
ja kingib suudluse,
silm särab rõõmupisarais
arm tungib südame.
silm särab rõõmupisarais
arm tungib südame.
Ah, silmad, need silmad
ei iial unune,
need ilusad sinised silmad
mul võitsid südame.
Hulk aastaid läind ja Viljandis
järv ikka kohiseb.
Hall paadimees veel ikkagi
neid silmi igatseb.
Hall paadimees veel ikkagi
neid silmi igatseb.
Ah, silmad, need silmad
ei iial unune,
need ilusad sinised silmad
mul võitsid südame.

Ütle meri

Mere kohal särab taevas,
Taevas see on tähti täis.
Palju tähti alla langes,
palju rohkem alles jäi.
Ütle meri, mu meri,
miks sa siia mind tõid?
Ütle meri, mu meri,
kas ma lahkuda võin.
Mere kaldal liivaluited,
luited need on jälgi täis.
Kes need jäljed siia jättis,
kes neid jälgi mööda käis?
Ütle meri, mu meri,
miks sa siia mind tõid?
Ütle meri, mu meri,
kas ma lahkuda võin.
Merel puhumas on tuuled,
tuuled need on trotsi täis.
Kas mind suudlesid su huuled,
või ehk tuul neist üle käis?
Ütle meri, mu meri,
miks sa siia mind tõid?
Ütle meri, mu meri,
kas ma lahkuda võin.
Merevetel sõitvad laevad,
palju laevu merre jäi.
Mere kohal särab taevas,
Taevas see on tähti täis.
Ütle meri, mu meri,
miks sa siia mind tõid?
Ütle meri, mu meri,
kas ma lahkuda võin.
Oh. Ütle meri, mu meri,
miks sa siia mind tõid?
Ütle meri, mu meri,
kas ma lahkuda võin.

Umpa, umpa

Kui mina alles umpa, umpa,
noor veel olin umpa, umpa
tuli mulle piibutuju, umpa, umpa-aa!

Piibu tegin kasetohust, umpa, umpa-aa!
Tubakakoti lambanahast, umpa, umpa-aa!
Piibu tegin kasetohust, umpa, umpa-aa!
Tubakakoti lambanahast, umpa, umpa-aa!

Kahekesi, umpa, umpa,
läksime siis, umpa, umpa.
Juku jooksis meie kannul, umpa, umpa-aa!

Naabri aia nurga taha, umpa, umpa-aa!
Sinna istusime maha, umpa, umpa-aa!
Naabri aia nurga taha, umpa, umpa-aa!
Sinna istusime maha, umpa, umpa-aa!

Minu õde, umpa, umpa,
nii kui säde, umpa, umpa,
tuhat-tulist jooksis koju, umpa, umpa-aa!

Ütles emale:»Kas sa tead», umpa, umpa-aa!
«Meie Jukul piip on juba!», umpa, umpa-aa!
Ütles emale:»Kas sa tead», umpa, umpa-aa!
«Meie Jukul piip on juba!», umpa, umpa-aa!

Juku mättalt, umpa, umpa,
sammalt võttis, umpa, umpa,
ja siis piibu kuumaks küttis, umpa, umpa-aa!

Oh, mis tore see siis oli, umpa, umpa-aa!
kui sealt suitsu välja tuli, umpa, umpa-aa!
Oh, mis tore see siis oli, umpa, umpa-aa!
kui sealt suitsu välja tuli, umpa, umpa-aa!

Piip siis kohe, umpa, umpa,
ära võeti, umpa, umpa,
raiepaku peale pandi, umpa, umpa-aa!

Oh, mis kole see siis oli, umpa, umpa-aa!
kui see kirves piipu lõhkus, umpa, umpa-aa!
Oh, mis kole see siis oli, umpa, umpa-aa!
kui see kirves piipu lõhkus, umpa, umpa-aa!

Комментарии запрещены.