CASTLE.PRI.EE

Imeõrnal ilusal

Imeõrnal ilusal suisel õhtu a’al
lillerikkal nägusal niidu nurme raal
kui kõik ilm läks hingama päeva vaeva tööst
läksin mina kõndima oma kambri seest.
Kuu seal tõuseb kõrgel taevateel
tähed ringi käivad tema eel
valgustavad laia ilmamaad
oma kuldse iluga täitvad taevast maad.

Ainult veel üht lauluhäält toome põõsa seest
laseb kuulda ööbik sealt vaikses suveöös
ja üks allik vulinal jookseb puude all
lilled tema kallastel õitsvad ilusal.
Ja seal kaldal mina istusin
lille ilu järel vaatasin.
Lillekesed imeilusad
kevadisel õhtu aal halja aasa peal.

Ja nüüd mitmeid lilli seal tahtsin omal ma
lilli halja aasa pealt endal noppida.
Nad nii imeilusad seal jäid õitsema
haljal aasal rõõmuga kuldsel suve a’al.
Aga küll siis kohkus minu rind
kui need lilled palusid seal mind
et me pisut aega kingiks neil
sellel armsal suve a’al õrnalt õitseda.

Jaan lä’eb Jaanitulele

Jaan lä’eb jaanitulele,
miuke Jaani hobune, kaasike?
Silmad siidituttides,
lakk on hõbehelmestes, kaasike.

Vanker vaskivarbades,
hobu hõbehelmestes, kaasike.
Vankris Jaan kui vürstipoeg,
kuldakübar-kuningas, kaasike.

Jaan lä’eb jaanitulele,
miuke Jaani hobune, kaasike?
Kabjad kuldaraudades,
tee sest särtsub sädemeis, kaasike.

Kes see Jaani kõrval sääl
vankris istub imena, kaasike?
See on neiu nugissilm,
punaposke piigake, kaasike.

Sügis

Sügis,
juba langevad lehed,
kõle tuul puhub üle maa,
tule tagasi sa.
Sest ilma sinuta
pole mõtet ilmas elada.
Sind üksnes armastan ma,
tule tagasi sa.
Tule,
tule uneta öödel,
tormi kohina saatel
tule tagasi sa.
Sest ilma sinuta
pole mõtet ilmas elada.
Sind üksnes armastan ma,
tule tagasi sa.
Kallim,
arm leegitseb rinnas.
Su järele igatsen,
tule tagasi sa.
Sest ilma sinuta
pole mõtet ilmas elada.
Sind üksnes armastan ma,
tule tagasi sa.
Kallim,
sulle mängin serenaadi
mandoliinil ja kitarril,
oma südame viit.
Sest ilma sinuta
pole mõtet ilmas elada.
Sind üksnes armastan ma,
tule tagasi sa.

Комментарии запрещены.