CASTLE.PRI.EE

Armastuse polka

Sina oled minu õnn ja elu,

sina oled minu armastus,

sina oled minu õnne röövel,

sina oled minu hukatus.   

Kuis sind mina jälle näen,

tahaks pakku pageda,

aga siiski mingil väel

tulen sinu kaissu ma.   

Kui ükskord siiski kohtan

ma õiget armastust,

siis sind mina maha jätan,

su nimi kaob minu suust.   

Sina oled minu õnn ja elu,

sina oled minu armastus,

sina oled minu õnne röövel,

sina oled minu hukatus.

 

 

Jää vabaks Eesti meri

Veel merivood on vabad

ja võimsalt kohavad.

Veel kodupinnal metsad

meil armsalt mühavad.

Jää vabaks, Eesti meri!

Jää vabaks, Eesti pind!

Siis tuisku ega tormi

ei karda eesti rind!

Et kalur merel noota

võiks vabalt vedada.

Ja rõõmsast laulust põllul

mets vastu kajada.

Jää vabaks, Eesti meri!

Jää vabaks, Eesti pind!

Siis tuisku ega tormi

ei karda eesti rind!

Jää vabaks, et su vetel

võiks päike särada.

Ja mustast mullapinnast

meil vili võrsuda.

Jää vabaks, Eesti meri!

Jää vabaks, Eesti pind!

Siis tuisku ega tormi

ei karda eesti rind!

 

Kaera_jaan

Kaera — Jaan, oi Kaera — Jaan,

oi karga välja kaema!

Kaera — Jaan, oi Kaera — Jaan,

oi karga välja kaema!

Kas on kesvad keerulised,

kaerad katsa kandilised!

Kas on kesvad keerulised,

kaerad katsa kandilised!

Kaera — Jaan, oi Kaera — Jaan,

oi karga välja kaema!

Kaera — Jaan, oi Kaera — Jaan,

oi karga välja kaema!

Kas on kikas kaevu läinud,

Kaera — Jaan ta välja toonud!

Kas on kikas kaevu läinud,

Kaera — Jaan ta välja toonud!

Kaera — Jaan, oi Kaera — Jaan,

oi karga välja kaema!

Kaera — Jaan, oi Kaera — Jaan,,

oi karga välja kaema!

Mis on Kaiel viga saanud,

et ta valjult kiljatanud.

Mis on Kaiel viga saanud,

et ta valjult kiljatanud.

 

 

Kas tunned maad

Kas tunned maad,

mis Peipsi rannalt

käib Läänemere kaldale

ja Munamäe

metsalt murult

viib lahke Soome lahni?

See on see maa,

kus minu häll

kord kiikus ja mu isadel.

Sest laulgem nüüd

ja ikka ka:

see ilus maa on

minu kodumaa.

Siin tervitavad

metsaladvad

nii lahkelt järvi, rohumaid;

siin taeva vihmal

oras võrsub

ja päike paitab viljapäid.

See on see maa,

kus minu häll

kord kiikus ja mu isadel.

Sest laulgem nüüd

ja ikka ka:

see ilus maa on

minu kodumaa.

Siin kasvab eesti

meeste sugu

ja sammub vabadusele.

Siin õitseb priskelt

eesti neiu

ja sirgub eesti mehele.

See on see maa,

kus minu häll

kord kiikus ja mu isadel.

Sest laulgem nüüd

ja ikka ka:

see ilus maa on

minu kodumaa.

Siin tõstab

rahvas põllurammu

ja matab endist viletsust;

siin püüab rahvas

vaimuvalgust

ja võidab endist pimedust.

Oh tõotagem südamest

me mehed olla igavest!

Ja laulgem nüüd

ja lõpmata:

sa kosu, kasva,

kallis kodumaa!

 

 

 

 

 

Комментарии запрещены.