CASTLE.PRI.EE

Sinu ilusad sinised silmad

Sinu ilusad sinised silmad,
üksainus kord nägin ma neid.
:,: Sinu kullakarva läikivad lokid,
ei iial neid unusta või. :,:

Ära nõua minult rikkust ei vara,
ära nõua mult hiilgavat au,
:,: vaid nõua üht südant, mis puhas
ja sulle on surmani truu. :,:

Sinu ilusad sinised silmad,
kui poleks ma mitte neid näind,
:,: ei oleks mu südame rahu
nii otsata kaduma läind. :,:

Sinu ilusad sinised silmad,
on hingesse põlema läind,
:,: su ilusad kullased juuksed
mu ihale võrgu on teind. :,:

Uhti, uhti, uhkesti

Uhti, uhti, uhkesti
viisk läks Tartust Viljandi;
kaasa põis ja õlekõrs,
õlekõrs kui sääseõrs.
Jäivad kinni Jõesuus,
häda tundmatu ja uus:
ei saa üle Emajõest,
hüva nõu nüüd kallis tõest!

Viisk siis ütles targasti
oma seltsilistele:
«Otsas häda, otsas vaev:
põis ju meil kui loodud laev!
Otsas häda, otsas vaev:
põis ju meil kui loodud laev!
Kõrs on mastiks kõlbulik,
mina olen laevnik.»

Põis aga vastas põrinal,
väga kõlav kõri tal.
«Viisu nõu on imelik:
laev ju olgu laberik!
Vaatke, kui ma veeren vees,
kohe olete ju sees!
Kõrs, et ole sillaks sa,
kust võiks üle marssida!»

Kõrs siis heitis pikali,
sillakene valmiski.
Viisk siis astub uhkesti,
vaatab sillalt tagasi:
«Põis, ma ütlen sild on hea,
mina sammun üle pea!
«Põis, ma ütlen sild on hea,
mina sammun üle pea!»

Astus sammu, astus kaks,
sillakene katki praks!
jõkke kukkusivad nad,
uppusivad mõlemad.
Põnnadi, põnnadi hüppas põis,
naeris, mis ta naerda võis,
tõmbas enda õhku täis
ja karplauhti lõhki käis.

Комментарии запрещены.