{"id":3931,"date":"2010-06-01T15:45:03","date_gmt":"2010-06-01T13:45:03","guid":{"rendered":"http:\/\/castle.pri.ee\/?page_id=3931"},"modified":"2015-04-03T06:10:11","modified_gmt":"2015-04-03T04:10:11","slug":"puidu-liigid","status":"publish","type":"page","link":"http:\/\/castle.pri.ee\/?page_id=3931","title":{"rendered":"PUIDU LIIGID"},"content":{"rendered":"<p>Maakeral kasvab 25000 \u2013 30000 liiki puittaimi. Eesti metsades kasvab 97 kohalikku puu- ja p\u00f5saliiki. Puud puhastavad \u00f5hku, annavad k\u00fctust ja tarbeesemete valmistamiseks vajalikku materjali. Puit on erakordne materjal. Ilus, tugev, tervislik ja soe.<\/p>\n<p>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Puudest saadavat materjali nimetatakse <strong>puiduks<\/strong>. P\u00f5hiline kogus puitu saadakse puu <strong>t\u00fcvest<\/strong>, v\u00e4iksem osa <strong>okstest<\/strong> ja <strong>juurtest<\/strong>. Tavaliselt tuntakse puid v\u00f5ra kuju, lehtede, okaste v\u00f5i koore j\u00e4rgi. K\u00f5ige lihtsam liigitamisviis on puude <strong>leht<\/strong>&#8212; ja <strong>okaspuudeks<\/strong>. Puidu liigi m\u00e4\u00e4ramisel on abiks ka <strong>l\u00f5hn<\/strong>, <strong>tihedus<\/strong> ja <strong>muud omadused<\/strong>. <strong>Puit<\/strong> on v\u00e4ga mitmek\u00fclgsete kasutusv\u00f5imalustega taastuv tooraine, mis kuulub t\u00e4nini t\u00e4htsaimate taimsete saaduste hulka. <strong>Okaspuu &#8212;\u00a0 <\/strong>m\u00e4nd, kuusk, lehis, seeder.<strong>\u00a0 Lehupuu &#8212; <\/strong>lepp, haab, saar, vaher, kask, tamm, p\u00f6\u00f6k, kirss. M\u00e4nd, kuusk, lepp, haab, kask ja tamm on Eesti k\u00f5ige tavalisem metsapuu. Puude hulgas on rohkem okas- ja v\u00e4hem lehtpuid. K\u00f5vapuude hulka loetakse tamm, saar, vaher, jalakas, jugapuu ja kadakas. Pehmepuude hulka kuluvad kuusk, m\u00e4nd, haab, p\u00e4rn ja paju. Nende vahel on kask ja must-lepp. Viimane on vees v\u00e4ga kauase kestvusega.<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><a href=\"http:\/\/castle.pri.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/05\/puu_eesti.jpg\" target=\"_new\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-thumbnail wp-image-3933  aligncenter\" title=\"puu_eesti\" src=\"http:\/\/castle.pri.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/05\/puu_eesti-150x150.jpg\" alt=\"\" width=\"150\" height=\"150\" \/><\/a><\/p>\n<p>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Okaspuude puitu kasutatakse suuremalt jaolt <strong>ehitusmaterjalina<\/strong><strong>.<\/strong><\/p>\n<p>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <strong>M\u00e4nni puit<\/strong> on laialt kasutatav. Sellest saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga m\u00f6\u00f6blit, parketti v\u00f5i vineeri. M\u00e4nd on tuntud ka ravimtaimena.<\/p>\n<p><strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/strong><strong>Lehis<\/strong> (varasem nimetus lehtm\u00e4nd) on heitlehiste okaspuude perekond m\u00e4nniliste sugukonnast. Enamik lehiseid on k\u00f5rged, sirge t\u00fcve ja h\u00f5reda v\u00f5raga puud.<\/p>\n<p>T\u00e4nap\u00e4eval valmistatakse <strong>kuusepuidust<\/strong> majade puitseinu, uksi ja aknaid, p\u00f5randaid, jms. Samuti muusikariistade, nagu kannelde ja viiulite, k\u00f5lalaudu ning ka vineeri ja paberit.<\/p>\n<p>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <strong>Tammepuit<\/strong> on k\u00f5va ja vastupidav, sellist vajatakse m\u00f6\u00f6bli jaoks ja siseviimistlust\u00f6\u00f6del. Aastar\u00f5ngad eristuvad selgesti.<\/p>\n<p>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <strong>Tekstuur <\/strong>on puidu n\u00e4htav erip\u00e4ra, mis on m\u00e4\u00e4ratud ta anatoomilise ehituse kasvur\u00f5ngaste laiuse ja reeglip\u00e4rasusega. <strong>Tekstuur<\/strong> on puidu l\u00f5ikepinna muster, mis on tingitud aineosade erinevast kujust, v\u00e4rvusest ja jaotusest.\u00a0<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><a href=\"http:\/\/castle.pri.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/05\/tekstuur.jpg\" target=\"_new\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-thumbnail wp-image-3936  aligncenter\" title=\"tekstuur\" src=\"http:\/\/castle.pri.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/05\/tekstuur-150x150.jpg\" alt=\"\" width=\"150\" height=\"150\" \/><\/a>\u00a0<\/p>\n<p><strong>Aastar\u00f5ngad<\/strong> ehk <strong>aastaringid<\/strong> on mitmeaastase taime, eriti puu ristl\u00f5ikes n\u00e4htavad \u00fcmmargused puidu tekstuuri jooned. <strong>Aastar\u00f5ngas <\/strong>on<strong> <\/strong>kasvur\u00f5ngas, mis vastab aastasele kasvuperioodile. <strong>Aastar\u00f5nga laius <\/strong>iseloomustab puidu aastast radiaalset juurdekasvu.<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><a href=\"http:\/\/castle.pri.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/05\/puu_1.jpg\" target=\"_new\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter size-thumbnail wp-image-3942\" title=\"puu_1\" src=\"http:\/\/castle.pri.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/05\/puu_1-150x150.jpg\" alt=\"\" width=\"150\" height=\"150\" \/><\/a>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><strong>Puidu eelistest<\/strong><\/p>\n<p>Puit on p\u00e4rit s\u00e4\u00e4stvalt majandatud metsadest ehk taastatavast ja keskkonnas\u00f5bralikust allikast. Puidu kui konstruktsiooni koostisosa t\u00e4htsus t\u00f5useb fossiilse tooraine kahaneva kasutamise t\u00f5ttu. Puit on peene paksuse puhul tugev ja elastne.<strong> <\/strong>Puit on k\u00fcllaltki vastupidav paljude keemiliste ainete suhtes.<strong> <\/strong>Madala soojusjuhtivuse t\u00f5ttu on puit v\u00e4ga hea soojusisolaator. <strong><\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><strong>Puidu puuduseks<\/strong><\/p>\n<p><strong>\u00a0<\/strong><\/p>\n<p>\u00dcheks puidu puuduseks v\u00f5i erip\u00e4raks on tema eba\u00fchtlane struktuur ja omadused.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks t\u00fcvepuidu korral on \u00fcks p\u00f5hilisemaid struktuuri h\u00e4lbeid oksakohtade esinemine selles.<\/p>\n<p>K\u00f5rvalekalduvad kasvutunnused v\u00f5i puiduvead hinnatakse tugevuse alusel enamasti negatiivseteks, kuid v\u00f5ivad samas olla esteetiliselt soovitud. Puidu \u00fcheks halvaks k\u00fcljeks on tema vastuv\u00f5tlikkus bioloogilistele teguritele, n\u00e4iteks on toiduks paljudele seentele, putukatele ja bakteritele. Veel \u00fcks puidu puudus on tema deformeerumine ehk puidu vormi muutumine nii koormuste kui ka niiskuse ja teiste keskonnatingimuste m\u00f5jul.<\/p>\n<p>Teisalt p\u00f5hjustab puidu h\u00fcgroskoopsus, ehk vee imamisv\u00f5ime, nii tema eluaja jooksul kui ka hiljem tema vormi muutumisel.<\/p>\n<p><strong>Puidu ehituse rikked (puidurikked)<\/strong> on puidus tekkinud muudatused ja k\u00f5rvalekalded puidu normaalsest ehitusest.<\/p>\n<p><strong>Putukvigastused<\/strong> on putukate ja t\u00f5ukude tekitatud mitmesuguse kuju ja suurusega augud puidus.<\/p>\n<p><strong>Seenkahjustused<\/strong> &#8212; puidul on ebaterved v\u00e4rvused ja m\u00e4danikud.<\/p>\n<p><strong>T\u00fcve kuju vead<\/strong> on puut\u00fcve k\u00f5verus, t\u00fc\u00fcakus.<\/p>\n<p><strong>Puidurikked <\/strong>on puitmaterjalides esinevad anomaaliad, mis \u00fcldreeglina alandavad materjali kvaliteeti.<\/p>\n<p><strong>T\u00f6\u00f6tlusvead<\/strong> on eba\u00fchtlane paksus ja sissel\u00f5iked.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/castle.pri.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/06\/PUIDU_LIIGID_1.htm\">Rists\u00f5na PUIDU_LIIGID_1<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/castle.pri.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/06\/PUIDU_LIIGID_2.htm\">Rists\u00f5na PUIDU_LIIGID_2<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Maakeral kasvab 25000 \u2013 30000 liiki puittaimi. Eesti metsades kasvab 97 kohalikku puu- ja p\u00f5saliiki. Puud puhastavad \u00f5hku, annavad k\u00fctust ja tarbeesemete valmistamiseks vajalikku materjali. Puit on erakordne materjal. Ilus, tugev, tervislik ja soe. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Puudest saadavat materjali nimetatakse puiduks. P\u00f5hiline kogus puitu saadakse puu t\u00fcvest, v\u00e4iksem osa okstest ja juurtest. Tavaliselt tuntakse puid v\u00f5ra [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":3921,"menu_order":2,"comment_status":"open","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":""},"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/castle.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/3931"}],"collection":[{"href":"http:\/\/castle.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/castle.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/castle.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/castle.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3931"}],"version-history":[{"count":19,"href":"http:\/\/castle.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/3931\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8950,"href":"http:\/\/castle.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/3931\/revisions\/8950"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/castle.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/3921"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/castle.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3931"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}